Mercedese ja Porsche linn

Stuttgart on umbes kahekordse Eesti rahvaarvuga linna Lõuna-Saksamaal. Väga metropolilikku muljet siiski ei jää, sest linnastu koosneb kümnetest väiksematest osadest. Hoonestatud alad vahelduvad põldude ja parkmetsaga.
Loodus on siin Baden-Würtenbergi südames ilus, meenutades kõige rohkem Otepää ümbrust. Reljeefi vormid on ainult veelgi suuremad, kõrgemad kohad ulatuvad 500 m merepinnast ning madalamad jõeäärsed alad vaid veidi üle 200 m.
Stuttgart on autode linn, omades eeskujulikku teedevõrgustikku mitmete tunnelite ja keerukate ristmikega. Siin tehaksegi Mercedeseid ja Porschesid.
Trammiliiklus Stuttgartis toimib, kuid see tundub olevat kuidagi teisejärguline. Võrreldes Strasbourgiga on piletid kallimad, liiklus hõredam ja süsteem keerulisem. Olenevalt sihtkohast maksab pilet 2-5 EUR ning oodata tuleb trammi keskmiselt 5-15 min. Strasbourgi loogika oli märgatavalt lihtsam - üks pilet 1.40 EUR ja terve linn, aega on ühe piletiga sõita üks tund.
Autol tundub olevat Stuttgarti inimeste elus keskne roll. See pole ainult mugav liiklusvahend vaid ka edukuse mõõdupuu, tubliduse sümbol. Väga levinud sõiduvahendid on E-klassi Mercedesed, mitmesugused BMW-d aga ka boksermootori podinal vuravad Porsched. Uhke sedaani roolis istub tavaliselt rahulolev härrasmees nii 50-70 aastane, elu aeg tublilt tööd teinud, saab ta nüüd oma kalli sõiduvahendi roolis aja kulgu nautida. Võrreldes Strasbourgiga täielik kontrast. Üliõpilasi täis Euroopa pealinnas tundus olevat levinuimaks sõiduvahendiks Renault Twingo - kolmemeetrine muruniiduki mootoriga käru. Ka Strasbourgi tööinimeste autod olid pigem väikesed ja tagasihoidlikud.
Iga ühe vaba valik, mille peale enda aega ja raha kulutada, taaskord näide erinevatest väärtushinnagutest. Prantslastel on ehk sellevõrra rohkem vaba aega ja stressivabam elu.