Windows Vista vs XP

Sama teemaga artikleid leiab intermeediumist kindlasti kümneid. Käesolev kirjatükk ei kuuluta absoluutset tõde vaid arutleb teemal infotehnoloogist arvutikasutaja vaatenurgast.

Millist operatsioonisüsteemi kasutada? Iga veidiga asjast huvitatum kasutaja on proovinud vähemalt midagi muud peale Windowsite ning vähemalt teab, mis on Linux ja Mac OS. 2003 sügisel ülikooli minnes otsustasin minagi eesrindlik olla ning kasutasin pool aastat järjest oma põhiarvutis ainult Linuxit KDE graafilise töölauaga. Sain põhimõtteliselt kõik asjad tehtud, kuid töö tundus pidevate ühilduvusprobleemide tõttu siiski vastuvoolu ujumisena, sest kogu ülejäänud maailm kasutas Windowsit.
Peagi ma siiski oma üllast avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamisest loobusin ning olen olnud kuni viimase ajani ustav Windows XP kasutaja. Peamiseks vahetuse põhjuseks oli mugavus, sest ma tahtsin arvutiga rohkem lõppkasutajana töötada ning vähem tehniliste probleemidega nokitseda. Alates 2003 aasta sügisest on Linuxid kindlasti palju edasi arenenud, kuid mitte see ei ole praeguse loo teema.
Windows XP-ga olin ma tegelikult väga rahul, kõik töötas reeglina probleemideta ning Win 95/98 sinise ekraani ajad jäid minevikku (vt. ülemist pilti). Tundus, et korralik stabiilne platform on saavutatud ning Windows Vistasse suhtusin kui kahtlase väärtusega uuendusse, mis lihtsalt neelab rohkem arvuti ressursse. Läks siiski nii, et olen nüüd juba 2 nädalat Windows Vistaga enda igapäevaseid töid teinud. Minu vanal HP Compaq 6220 tekkisid mitmed probleemid, mille järel otsustasin, et pigem on aeg uus arvuti osta. Uuele arvutile oli eel-installeeritud Windows Vista ning kuigi sain kaasa ka XP plaadi otsustasin uudishimust lähtudes siiski Windows Vista peale jätta. Praeguse seisuga olen Vistaga täiesti rahul, mälukasutus ei olegi väga hull ning minu kasutusharjumuste juures on 2 GB operatiivmälu täiesti piisav. Skype, Mozilla Firefox, Thunderbird, Excel, Word, Total Commander ning Acrobat Reader lahti ning kasutatud on 1,2 GB. Juba 4 ööpäeva on möödas viimasest restardist ning käitumine on stabiilne. Ka igale poole sisseehitatud otsimise featuurid tunduvad mugavad. Esmalt võttis uute vahenditega harjumine küll aega, kuid tegemist on kindlasti edasi, mitte tagasi minekuga. Täpsemalt saab uuendustest ja muudatustest lugeda Eesti arvutigurude paradiisist Hinnavaatluse Foorumist spetsiaalsest Widows Vista vs XP teemast, kust leiab kohatise lahmimise seast ka väga asjalikke analüüse. Siinkohal ma neil väga sügavuti ei peatuks, vaataks hoopis olukorda veidi kaugemalt.
Üldse tundub mulle, et fundamentaalsete uuenduste aeg operatsiooni süsteemides on möödas. Ennustamine on küll väga tänamatu tegevus, kuid mulle tundub, et põhiline areng toimub edaspidi internetis ja eriti just mitmesugustes veebirakendustest. Kuumad sõnad on Wikipedia, YouTube, blogid ja igasugused Google teenused Gmailiga eesotsas. Minu teooriat näib kinnitavat fakt, et saabuv Windows 7 on eelinfo põhjal lihtsalt Windows Vista vigade parandus ja evolutsioon.
Kogu see operatsioonisüsteemide arendus tundub rohkem Microsofti tagant surutud arenguna, et kasutajate pealt raha teenida. Seda ei saa neile loomulikult pahaks panna, sest eraettevõtte eesmärgiks ongi kasumi teenimine. Huvitav on hoopis tähelepanek, et kasutajad ei tule sellega kaasa kui reaalset vajadust pole. Erinevate statistika kogujate põhjal on Wikipedia andmetel Windows Vista turuosa kõigest 22% ja turul on ta olnud juba peaaegu kaks ja pool aastat. Windows XP oli ja on tegelikult väga hea operatsiooni süsteem, kui kõik toimib milleks vahetada? Nüüd Vistaga lähemalt tutvudes näen ma muidugi, et mitmed asjad on tehtud paremaks, areng on toimunud, kuid tungiv vajadust XP pealt Vista peale kolida tegelikult puudus.
Elame, näeme, mis tulevik toob. Kasutusele võetakse ikka uuendused, mis on lihtsad ja eelnevast süsteemist selgelt paremad - nagu internet, mida võib liialdusteta vaikseks revolutsiooniks nimetada. Nagu ütles Kennedy oma kuulsas Kuu peale mineku kõnes: "The exploration of space will go ahead whether we join it or not!" Sama kehtib ka interneti arengu kohta, õnneks saadi Eestis selle kasulikkusest varakult aru.

Professionaalne õppija

Tartu Ülikooli magistrantuur on läbi, Kosmoseülikooli lõpetamine on veel poolel teel. Olen viimasel ajal palju mõelnud, et kõige rohkem olen ma praegu ilmselt professionaalne õppija. Olen valmistunud väga paljudeks eksamiteks ja tean päris täpselt, mida edukaks uue informatsiooni omandamiseks tuleb teha. Minu kohta käib ilmselt päris hästi järgnev anekdoot:
Üliõpilase käest küsitakse, et kaua tal kulub jaapani keele ära õppimiseks. - "Aga millal eksam on?"

Pildil tutvun tagaplaanil robotite võistluse programmeerimisjuhendiga. Töövahendite korralik tundmine oli kindlasti üks meie rühma edu aluseid.

Kui mul on tähtaeg teada, käivitan umbes sellise algoritmi:
1. Teen esmalt selgeks, mis on oluline, mida tahetakse teada.
2. Jagan õpitava materjal osadeks ja kehtestan endale vaheülesanded, nii on lihtsam edasi minekust ülevaadet saada.
3. Töötan materjali läbi, vajadusel toodan endale ise konspekti, kui olemasolev õppematerjal on liiga laialivalguv ja oluline on ebaolulisega segamini.
4. Vaatan materjali korduvalt läbi seda omavahel loogiliselt seostades, mehhaanilist päheõppimist rakendan ainult väga harva (nt kohati keelte õppimisel).
Kõige rohkem muutsin enda lähenemist õppimisse tõenäoliselt gümnaasiumist ülikooli tulles. Esmalt olin ülikoolis segaduses, et miks nii vähe kontrolltöid on. Tundsin tagasiside puudumisest puudust. Arvan siiani, et regulaarne tagasiside on väga oluline ja kergendab oluliselt uue aine omandamist, kuid oludega tuli kohanduda. Muutusin iseseisvamaks, kui kontrolltöid ei olnud ning ainsaks kontrollivormiks oli eksam semestri lõpus, tekitasin endale kindlate tähtaegadega vahe-eesmärgid ise. Plaani tekitamine aitas ära hoida umbmäärast stressi - "peaks midagi tegema, aga ei tea mida, lõppeesmärgi korraga saavutamine on ju liiga raske".

Eriti põhikooli ajal õppisin kodus tegelikult väga vähe, tavaliselt 15 minutit kuni pool tundi. Kõige rohkem kulus aega saksa keele peale (legendaarne proua Võlumägi), seda vaatamata asjaolule, et saksa keel mu parim aine just ei olnud. Osalt tahtsin vähe õppides tõestada, et ma pole mingi tuupur, sain tunnist tõesti väga palju ning kodused ülesanded tundusid tihti mehhaanilise formaalsuse täitmisena. Teisalt lootsin palju rohkem andekusele kui praegu. Mida aega edasi seda rohkem olen hakanud ka sihikindlat töö tegemist hindama. Andekusega üksi kaugele ei jõua.
Meeldivat suvepuhkust kõigile, kel on see võimalus. Minul tuleb puhkamisega veel septembrini oodata:-)

Esimene postitus

Aega läks, aga asja sai. Tegin ka lõpuks endale oma blogi. Kaalusin mitmeid variante alates omanimelise domeeni registreerimisest. Lõpuks otsustasin blogger.com kasuks lähtudes sellest, et vaja on mul lehte just kirjutiste üles panekuks ning väga palju aega mul oma veebi kujundamisesega tegeleda pole.
Seni olen kätt harjutanud Eesti Tudengisatelliidi veebipäevikus, kust leiab päris hea ülevaate minu senistest õpingutest Rahvusvahelises Kosmoseülikoolis Strasbourgis. Paraku tekkis tihti sinna kirjutades momente, kus oleksin tahtnud ühte või teist öelda, kuid kosmoseteemaga see väga otseselt ei haakuks.
Siia hakkan kirjutama tihemini ja mõnevõrra lühemaid lugusid. Tudengisatelliidi päevikusse lugude kirjutamine võttis tegelikult päris palju aega - keskmiselt 2-5 tundi, sest tahtsin seda teha väga korralikult. Teisalt hoidis see mind veidi tagasi, sest nii palju aega mul tihti võtta polnud.
Ilusat suve jätku!