Milleks teha trenni? 1. Põhjus - tervis

Esimene ja olulisim põhjus trenni tegemiseks on kahtlemata tervis. Regulaarne liikumine tugevdab oluliselt südant ja veresoonkonda. Mitmekülgseimad spordialad tervise korras hoidmiseks on ujumine, murdmaasuusatamine, jooks ja jalgrattasõit. Kuigi esmapilgul ühekülgne ja monotoonne, arendab jooks inimest väga mitmekülgselt. Aga jooks rikub jalgu, ütlevad skeptikud? Tõsi, eriti vanemate inimeste või ülekaalulisuse korral on koormus jalgadele päris suur. Siin on abiks suvine suusatamise matkimine - kepikäimine (i k - nordic walking), mis võtab jalgadelt koormust ära ja annab kätele juurde.
Tegelikult on jutt tervisespordist ju vana ja kulunud, miks siis paljud inimesed ikkagi seda ei tee. Proovin mõned põhjused ära arvata ja neid analüüsida.
1. Puudub pikaajaline põlvkondade taha ulatuv traditsioon.
Minu oma vanaema ütles alles hiljuti, et ta ei saa neist inimestest aru, kes päise päeva ajal lihtsalt ringi jooksevad. Lõhkugu tööd teha, tehkud tööd, siis on sellest kellelegi kasu! Siin tuleb kontekstist aru saada, minu vanaema sünniaasta on 1916, ta on pärit eelmise sajandi algusest, kui veel masinate abil üldsegi nii palju korda saata ei saanud kui täna. Ajad on muutunud, igapäevased toimetused nõuavad inimestelt üha vähem füüsilist pingutust, aga homo sapiens nii kiiresti adapteerunud pole. Meie keha "disainikoormus" on palju suurem sellest, mida igapäevaste toimetuste tegemiseks vaja on, seda eriti kontoris töötavatel inimestel. Kui keha ei tööta enda ettenähtud töötingimustel siis ta läheb tasakaalust välja. Kas kunagi arenevad ka inimesed, kes suudavad terved püsida ilma füüsilise koormuseta me veel ei tea. Seni tuleb terve püsimise nimel ennast liigutada, kui igapäevane töö seda ei paku, siis tuleb koormus trenni abil ise tekitada.
2. Arvatakse, et trenn on midagi sellist, mida teevad ainult sportlased.
Otsapidi on see eelneva põhjusega seotud, varem tegid trenni tõesti rohkem saavutussportlased, eesmärkidega teha uusi rekordeid või võita tiitlivõistlusi. Trenn enda vormis hoidmiseks on üsna uus nähtus. Teisest küljest kallutab see ka arusaama trennist: iga trenn peab olema raske, vaata kuidas need spordipoisid trenni teevad, teen mina ka samamoodi. Ei, tupsud! Pole vaja! Trenni raskusest hoopis olulisem on järjepidevus.
Kui mina korrapäraselt jooksmas käimisega alustasin, kohtasin ka veidi vastuseisu. Inimestele tundus see imelik, mind prooviti kaudselt harjumuspärastesse raamidesse tagasi suruda, et mind näha jälle sellisena nagu oldi harjutud nägema. Inerts. Praegu imestaks ilmselt paljud kui ma trenni ei teeks, sest nüüd ollakse jälle uue stereotüübiga harjutud. Inerts proovib süsteemi olekut säilitada. Selleks, et muuta olukorda tuleb teha tööd.

3. Lihtne laiskus

Laiskus on inimese loomuomadus, kui puudub tungiv vajadus millegi tegemiseks, siis ennast liigutama ei hakata.
Tõesti, täna 20-30 aastasena pole mul ilma trennitagi tõsiseid tervisehädasid. Vanemaks saades muutub vajadus ennast tervena hoida käegakatsutavamaks, siis teeb terviseporti juba palju rohkem inimesi. Tegelikult on see seotud investeerimise ja tulevikku vaatamise põhitõdedega. Osad inimesed näevad kaugemaid eesmärke, teised mitte. Sama hästi võiks küsida, miks koolis hästi õppida? Mõned ei saanud sellest aru, teised said.

Tegelikult on jooksmine lihtsalt lõbus ja pärast jooksmist on väga hea enesetunne. Homme sellest lähemalt!:-) Kilomeetrites peitub õnne ja rahulolu saladus: elujooksja ja Forrest Gump.