Tagasi DLR-i

DLR - Deutsches Zentrum für Luft- und Raumfahrt on sisuliselt Saksa NASA. DLR-i Oberpfaffenhofeni teaduslinnakus käib igapäevaelu peaaegu samamoodi kui NASA Johnsoni Kosmosekeskuses nagu juuresolevas videos näidatud.

DLR on võimas Saksa riiklik teadusasutus, kus lisaks kosmoseuuringutele arendatakse roboteid, tehisintellekti, piloodita lennukeid ja palju muud kasulikku tulevikutehnoloogiat. Oberpfaffenhofenis asub üks kaheteistkümnest DLR-i teaduslinnakust. Siin Müncheni külje all vana erilennuvälja kõrval on üks suuremaid Saksamaa teaduskeskusi, kokku töötab Oberpfaffenhofeni keskuses umbes 1 700 teadlast, inseneri ja tugiteenuseid pakkuvat töötajat.

DLR Oberpfaffenhofeni teaduslinnak Müncheni külje all vana erilennuvälja kõrval (foto: DLR). Vasakul all asuvad Oberpfaffenhofen ja Wessling, paremal üleval minu praegune kodulinn Gilching.

Tegevusvaldkondadest on Oberpfaffenhofenis esindatud kaugseire (sealhulgas radarkaugseire), robootika, mehitatud kosmoselend, satelliitnavigatsioon ja atmosfäärifüüsika. Siit juhitakse Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) Euroopa Columbus mooduli tööd, peetakse sidet astronautidega. Siit hakatakse juhtima Euroopa satelliitnavigatsiooni süsteemi "Galileo". Oberpfaffenhofenis asub nii Saksa Kosmosekeskuse satelliitide TerraSAR-X ja TanDEM-X kui ka paljude kommertssatelliitide juhtimiskeskus. Siit antakse satelliitidele käsklusi, et korrigeerida nende orbiiti ja teha Maast uusi mõõtmisi. Praegu on pooleli uue robootika maja ehitamine, et palgata siia robootika peale veel 100 teadlast-inseneri. Kodutöid tegevad robotid ja isesõitvad autod võivad olla palju lähemal, kui me arvame.

Siinne radarkaugseire instituut on üks maailma tugevamaid. See on ka peamine põhjus, miks ma DLR-is olen. Käesoleva uurimisvisiidiga üritan siinse teadusrühma abiga välja töötada metoodikat rohumaade parameetrite hindamiseks X- ja C-laineala tehisava-radari mõõtmistest. Kui meie töö õnnestub saavad (suur-)talunikud oma valdustel satelliitseire abil paremini silma peal hoida. Ka PRIA saab toetuste maksmise järelvalve korraldatud senisest hoopis väiksema arvu inspektorite abiga, sest suure osa eeltööd saab juba arvuti taga ära tehtud. Otsime vastuseid küsimustele: kuidas hinnata rohu kõrgust ja biomassi ning tuvastada niidetud rohumaade alasid radarimõõtmiste abil?
Esimesed kaks nädalat on läinud kiiresti. IDL-i programmeerimiskeskkonda sisse elamine, enda 2012 aastal kirjutatud programmide uuesti kasutusele võtmine ja ümberkohandamine. Palju tööd on veel ees ning aega tööd lõpetada on jäänud ainult 4 nädalat. Esimesed tulemused on õnneks lootustandvad, 2013 Rannu andmestiku esialgne analüüs näitab, et niidetud alasid saab TerraSAR-X kahe polaristatsiooniga HH/VV mõõtmistest tuvastada isegi paremini, kui 2011 Matsalu eksperimendi põhjal tundus. RADARSAT-2 andmete analüüs on veel ees, lootused on üleval... 
Lisaks olen kaugtööna panustanud meie linnastumise jälgimise idee (Copernicus Urban Development Analyser - CUDA) Horizon2020 uurimisprojekti taotluse kirjutamisse. Taotlus on peaaegu valmis, ainult 2 viimast nädalat tööd veel.
Aitäh Karlisele CUDA taotluse kirjutamisega aitamise eest. Aitäh Annile rohumaade välitööde andmetöötluse eest ning loomulikult Silver Traadile CUDA taotluse kirjutamise vedamise eest. 
Head algavat töönädalat. Olge valvel!:-)